hooldekodu juht

Tegutsemine asutuse, ettevõtte või organisatsiooni esindajana välismaailmas.

Professionaalne suhtlus ja koostöö muude tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektori kutsealade esindajatega.

Positiivse ja pikaajalise suhte loomine organisatsiooni ja huvitatud kolmandate isikute, näiteks tarnijate, turustajate, aktsionäride ja muude sidusrühmade vahel, et teavitada neid organisatsioonist ja selle eesmärkidest.

Koostöö muu valdkonna inimestega sotsiaaltöö raames.

Abistava koostöösuhte loomine, käsitledes suhetes tekkinud probleeme või pingeid, tugevdades vastastiksidet, suurendades teenusekasutajate usaldust ja koostöövalmidust empaatilise kuulamise, hoolivuse, soojuse ja siiruse abil.

Kõnelemine teenuse kasutajate eest ja nende nimel, kasutades suhtlusoskusi ja teadmisi vastavatest valdkondadest, et aidata ebasoodsas olukorras olevaid inimesi.

Üksikisikute, rühmade ja kogukondade vaheliste sotsiaalsete suhete dünaamika mõistmise edendamine. Inimõiguste tähtsuse ja positiivse sotsiaalse suhtluse edendamine ning sotsiaalse teadlikkuse haridusse kaasamine.

Argumentide esitamine millegi (näiteks ajendi, idee või poliitika) kaitsmiseks teise isiku huvides.

Poliitikakujundajate teavitamine ja nõustamine sotsiaalteenuste programmide ja poliitikate edendamiseks, selgitades ja tõlgendades kodanike vajadusi.

Kogukonna sotsiaalsete eriprobleemide tuvastamine ja neile reageerimine, määratledes probleemi ulatuse, probleemi lahendamiseks vajalike ressursside koguse ning kogukonnas selleks olemasolevad varad ja ressursid.

Selle planeerimine ja jälgimine, kuidas töötajad rakendavad käitamistoiminguid, tagades nõuetekohase ja tõhusa eakate hooldussüsteemi toimimise seoses puhastus- ja pesumajateenuste, toiduvalmistamis- ja toitlustusteenuste ning muude vajalike meditsiini- ja hooldusteenustega.

Personali iga päeva prioriteetide seadmine; tõhus toimetulek mitme ülesande töökoormusega.

Patsiendirühmadele tervishoiuteenuste osutamise koordineerimine, tulles teatud aja jooksul toime mitme patsiendiga ja pakkudes optimaalseid tervishoiuteenuseid.

Inimesekeskset planeerimise kasutamine ja sotsiaalteenuste osutamise rakendamine, et teha kindlaks, mida teenusekasutajad ja nende hooldajad soovivad ning kuidas saavad teenused seda toetada.

Väljatöötatud turundusstrateegiate abil selliste strateegiate rakendamine, mille eesmärk on reklaamida konkreetset toodet või teenust.

Muutuste edendamine üksikisikute, perekondade, rühmade, organisatsioonide ja kogukondade vahelistes suhetes, võttes arvesse ning tulles toime ootamatute muutustega nii mikro-, makro- kui ka mesotasemel.

Suhtekorraldusega tegelemine, juhtides teabevahetust üksikisiku või organisatsiooni ja üldsuse vahel.

Eelarve kavandamine, seire ja aruandlus ning kindlate tootmiseelarvete koostamine.

Riigirahastusest saadud eelarve seire ja tagamine, et organisatsiooni või projekti kulude ja väljaminekute katteks on piisavalt ressursse.

Sotsiaalteenuste, sealhulgas programmide, seadmete ja tugiteenuste eelarvete kavandamine ja haldamine.

Kogukonna arengule ja kodanike aktiivsele osalemisele suunatud ühiskondlike projektide loomine.

Selliste teenuste osutamine, milles arvestatakse eri kultuuri- ja keeletraditsioonidega, väljendades kogukondadele austust ja heakskiitu ning tagades kooskõla inimõigusi ning võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitlevate põhimõtetega.

Rahaliste vahendite hankimise algatamine, hallates toimumispaika, kaasatud rühmi, eesmärke ja eelarveid.

Sotsiaaltöö eetikapõhimõtete rakendamine ja keerukate eetikaküsimuste, dilemmade ja konfliktidega tegelemine kooskõlas sotsiaaltöö kutsealade käitumisjuhendi, ontoloogia ja eetikakoodeksiga, osaledes otsustusprotsessis, kohaldades riiklike standardeid ja, kui asjakohane, rahvusvahelisi eetikakoodekseid või põhimõtteid.

Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.

Töötamine vastavalt juhtimis- ja organisatsioonipõhimõtetele ja -väärtustele, keskendudes inimõigustele ja sotsiaalsele õiglusele.

Õigusaktide, poliitikate ja nende muudatuste seire ja analüüsimine, et hinnata nende mõju sotsiaaltööle ja teenustele.

Enda pidev kutseline arendamine, et pidevalt ajakohastada ja täiendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi enda sotsiaaltöö-tegevusvaldkonnas.