Vaimse tervise valdkonna sotsiaaltöötaja

Isikutel, peredel, rühmadel ja kogukondadel oma elu ja keskkonna üle (ise või teiste abiga) suurema mõjuvõimu saamise võimaldamine.

Isiku nimel valikuvõimaluste ja teenuste hindamine, kavandamine, lihtsustamine, koordineerimine ning toetamine.

Kõnelemine teenuse kasutajate eest ja nende nimel, kasutades suhtlusoskusi ja teadmisi vastavatest valdkondadest, et aidata ebasoodsas olukorras olevaid inimesi.

Klientide toetamine nende õiguses kontrollida oma elu, tehes teadlikke valikuid neile pakutavate teenuste osas, ning austades ja, kui asjakohane, edendades kliendi ja tema hooldajate individuaalseid vaateid ja soove.

Kaitsemeetmete mõistmine ja teadlikkus sellest, mida teha teadaolevate või võimalike kahju tekitamise või väärkohtlemise juhtumite puhul.

Kliendi jaoks sobivaima tulemuse saamiseks valitsusasutuste, teiste sotsiaaltöötajate, perekonna ja hooldajate, tööandjate või üürileandjatega läbirääkimine.

Isikute vajaduste hindamine seoses vajatava hooldusega, perekondade või hooldajate kaasamine toetuskavade väljatöötamisse ja rakendamise toetamisse. Kavade läbivaatamise ja jälgimise tagamine.

Laste ja noorte arenguvajaduste aspektide hindamine.

Teenusekasutajate sotsiaalse olukorra hindamine, tagades dialoogis huvi ja austuse sobiva vahekorra, arvestades nende perekondi, organisatsioone ja kogukondi ning seonduvaid riske ning määrates vajadused ja ressursid, et täita füüsilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid vajadusi.

Eaka patsiendi seisundi hindamine ja otsustamine, kas ta vajab abi enesega toimetulekul, söömisel, pesemisel ning sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamisel.

Tegutsemine vastavalt sotsiaalteenuste kasutajate poliitika-, sotsiaal- ja kultuurikontekstile, arvestades teatud meetmete mõju nende sotsiaalsele heaolule.

Sotsiaalhoolduse osutamine ja sotsiaaltöö tegemine seaduslikult, ohutult ja tõhusalt ning standardeid järgides.

Sotsiaaltöö eetikapõhimõtete rakendamine ja keerukate eetikaküsimuste, dilemmade ja konfliktidega tegelemine kooskõlas sotsiaaltöö kutsealade käitumisjuhendi, ontoloogia ja eetikakoodeksiga, osaledes otsustusprotsessis, kohaldades riiklike standardeid ja, kui asjakohane, rahvusvahelisi eetikakoodekseid või põhimõtteid.

Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.

Töötamine vastavalt juhtimis- ja organisatsioonipõhimõtetele ja -väärtustele, keskendudes inimõigustele ja sotsiaalsele õiglusele.

Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.

Sotsiaaltöö klientidele asjakohaste teenuste pakkumine, püsides samal ajal kutseraamistikus, töö mõistmine seoses teiste kutsetöötajatega ja klientide konkreetsete vajaduste arvesse võtmine.

Professionaalne suhtlus ja koostöö muude tervishoiu ja sotsiaalteenuste sektori kutsealade esindajatega.

Inimestega kontakteerumine ja kohtumine tööalases kontekstis. Ühisosa leidmine ja oma kontaktide kasutamine vastastikuse kasu saamiseks. Oma isiklikus professionaalses võrgustikus olevate inimeste jälgimine ja nende tegevusega kursis olemine.

Koostöö muu valdkonna inimestega sotsiaaltöö raames.

Abistava koostöösuhte loomine, käsitledes suhetes tekkinud probleeme või pingeid, tugevdades vastastiksidet, suurendades teenusekasutajate usaldust ja koostöövalmidust empaatilise kuulamise, hoolivuse, soojuse ja siiruse abil.

Mitmesuguste hindamistehnikate rakendamisel kliiniliste põhjendustehnikate ja kliinilise otsustamise kasutamine (nt vaimse seisundi hindamine, diagnoos, dünaamiline formuleerimine ja võimaliku ravi kavandamine).

Võimalike vaimse tervise või haigusega seotud probleemide äratundmine ja kriitiliselt hindamine.

Tavaliste meditsiiniliste, neuroloogiliste ja esmaste psühhiaatriliste sümptomite, näiteks deliirium, dementsus, vägivaldsuse episoodid, ennast vigastav käitumine, äratundmine ja diagnoosimine, jne.

Sotsiaaltööjuhtumite ja -tegevuste praktilisel käsitlemisel juhtrolli võtmine.

Pingeolukorras või ebasoodsate asjaolude korral rahu ja tulemusliku töövõime säilitamine.

Kutsetegevust mõjutava stressi (nt tööülesannete, juhtrolli või asutuse olemusega seotud stress ja stress isiklikus elus) ja ristsurvega toimetulek ning teiste abistamine, et edendada kolleegide heaolu ja vältida läbipõlemist.

Sotsiaalteenuste kasutajate abistamine ja juhendamine isiklike, sotsiaalsete või psühholoogiliste probleemide ja raskuste lahendamisel.

Sotsiaalkriisist mõjutatud inimeste õigeaegne tuvastamine, meetmete võtmine ja inimeste motiveerimine, kasutades kõiki ressursse.

Kogukonna arengule ja kodanike aktiivsele osalemisele suunatud ühiskondlike projektide loomine.

Selliste teenuste osutamine, milles arvestatakse eri kultuuri- ja keeletraditsioonidega, väljendades kogukondadele austust ja heakskiitu ning tagades kooskõla inimõigusi ning võrdõiguslikkust ja mitmekesisust käsitlevate põhimõtetega.

Sotsiaalteenuste osutamisel kvaliteedistandardite järgimine, järgides ühtlasi sotsiaaltöö väärtusi ja põhimõtteid.

Teise inimese tunnete, vajaduste ja kogemuste tajumine, mõistmine ja jagamine.

Sotsiaalteenuste osutamisel probleemide järkjärgulise lahendamise süstemaatiline rakendamine.

Erinevate abstraktsete ja ratsionaalsete kontseptsioonide, näiteks konkreetse olukorraga seotud küsimuste, arvamuste ja lähenemisviiside tugevate ja nõrkade külgede kindlakstegemine, et leida lahendusi ja olukorra lahendamise alternatiivseid meetodeid.