Psühhoterapeut

Tervishoiuteenuse kasutaja motiveerimine enesekontrolli tegema oma olukorra ja arengu analüüsi kaudu. Tervishoiuteenuse kasutaja aitamine, et ta arendaks teatud määral enesekriitikat ja eneseanalüüsi oma käitumise, tegevuse, suhete ja eneseteadvuse suhtes.

Tagamine, et patsiente/kliente teavitatakse täielikult pakutud ravi riskidest ja eelistest, et nad saaksid anda teadva nõusoleku, kaasates sellega patsiente/kliente nende hooldus- ja raviprotsessi.

Tervishoiuteenuse kasutajate eneseavastusprotsessi hõlbustamine, aidates neil tundma õppida oma seisundit ning paremini teadvustada ja kontrollida oma tujusid, tundeid, mõtteid, käitumist ja nende päritolu. Tervishoiuteenuse kasutajate abistamine probleemide ja raskustega toimetulekul tänu suuremale vastupanuvõimele.

Suhtlemine klientidega ja patsiendi loal nende hooldajatega, et hoida neid kursis klientide ja patsientide seisundi muutustega, säilitades konfidentsiaalsust.

Professionaalne ja tõenduspõhine hindamine, eesmärkide seadmine, sekkumismeetmete rakendamine ja klientide hindamine, arvestades oma kutsetegevuse raames klientide elu- ja kontekstipõhist anamneesi.

Koos patsiendiga ravisekkumiste võimalike tulemuste määratlemine kooskõlas nende algeesmärkidega.

Mitmesuguste hindamistehnikate rakendamisel kliiniliste põhjendustehnikate ja kliinilise otsustamise kasutamine (nt vaimse seisundi hindamine, diagnoos, dünaamiline formuleerimine ja võimaliku ravi kavandamine).

Võimalike vaimse tervise või haigusega seotud probleemide äratundmine ja kriitiliselt hindamine.

Tavaliste meditsiiniliste, neuroloogiliste ja esmaste psühhiaatriliste sümptomite, näiteks deliirium, dementsus, vägivaldsuse episoodid, ennast vigastav käitumine, äratundmine ja diagnoosimine, jne.

Tervishoiuteenuse kasutaja vajaduste väljaselgitamine ning juhtumi, võimalike lahenduste ja rakendatava ravi kaalumine.

Riskihindamise läbiviimine, kasutades kõiki olemasolevaid vahendeid või suuniseid. Patsiendi sellise kõnekasutuse tuvastamine, mis võib viidata, et patsient on endale või teistele ohtlik, ning vajaduse korral otseste küsimuste esitamine. Patsiendi võimalike enesetapumõtete arutelu alustamise protsessi soodustamine ja enesetapu tegemise tõenäosuse kvantifitseerimine.

Psühhoteraapia jaoks sobiva keskkonna loomine ja säilitamine, et ruum oleks ohutu, sõbralik, vastaks psühhoteraapia väärtustele ja rahuldaks võimalikult hästi patsientide vajadusi.

Ravi eri etappidega sobivate psühhoterapeutiliste sekkumiste kasutamine.

Tegelemine füüsilise ja vaimse tervise küsimustega, näiteks inimseksuaalsuse spekter ja psühhosomaatilised haigused.

Individuaalsete või rühma raviseansside läbiviimine kontrollitud keskkonnas.

Osalemine koordineeritud ja pideva tervishoiuteenuse osutamisel.

Koostöös isikuga individuaalse raviskeemi koostamine, mille eesmärk on vastata tema vajadustele, olukorrale, ja ravieesmärkidele, et saada ravist maksimaalset kasu; arvestamine võimalike isiklike, sotsiaalsete ja süsteemsete takistustega, mis võivad ravi kahjustada.

Asjakohasele koolitusele vastav reageerimine, kui tervishoiuteenuse kasutaja muutub hüpermaniakaalseks, satub paanikasse, muutub väga murelikuks, agressiivseks, vägivaldseks või enesetapule kalduvaks, kui töötatakse olukordades, kus patsiendid kogevad regulaarselt äärmuslikke emotsioone.

Riskijuhtimise, ohutusmenetluste, patsientide tagasiside, läbivaatuse ja meditsiiniseadmete ning riigi tasandi erialaliitude ja ametiasutuste tunnustatud kvaliteedistandardite järgimine igapäevases tegevuses.

Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.

Tagamine, et tervishoiuteenuse kasutajaid koheldaks professionaalselt, tõhusalt ja ohutult, kohandades ravivõtteid ja -protseduure vastavalt isiku vajadustele, võimetele või valitsevatele tingimustele.

Psühhoterapeudi ja kliendi vaheliste teraapiasuhete ohutu, lugupidav ja tõhus loomine, haldamine ja säilitamine. Toimiva koostöö ja eneseteadlikkuse loomine. Tagamine, et patsient teab oma huvide prioriteetsust, ja seansivälise kontakti haldamine.

Vastastikusel koostööl põhineva ravisuhte loomine ravi ajal, soodustades ja saavutades tervishoiteenuste kasutajate usaldust ja koostööd.

Professionaalse psühhoterapeudina isikuomaduste arendamine ja seire, tagades säilenõtkuse ja võime hallata keerukat ja ettearvamatut käitumist ning võttes vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

Psühhoterapeutilise suhte lõpetamine, tagades patsiendi vajaduste täitmise.

Klientide täpsete andmete säilitamine, mis vastavad samuti õiguslikele ja kutsealastele standarditele ning eetikanõuetele, et hõlbustada klientide juhtimist, tagades, et kõiki klientide andmeid (sealhulgas verbaalseid, kirjalikke ja elektroonilisi) käsitletakse konfidentsiaalselt.

Psühhoteraapia protsessis kasutatava ravi ja tulemuste jälgimine ja dokumenteerimine.

Tegelemine patsiendi või kliendi selliste psühholoogiliste käitumismustritega, mida nad ei pruugi teadvustada, näiteks mitteverbaalsed ja kõne-eelsed mustrid, kaitsemehhanismide kliinilised protsessid, vastupanu, ülekanne ja vastuülekanne.

Patsiendi või kliendi aitamine suure riskiga olukordade või välis- ja sisetegurite tuvastamisel. Nende toetamine tulevaste raskuste osas paremate toimetulekustrateegiate ja varuplaanide väljatöötamisel.

Tervishoiupraktika toetamiseks nende kokkulepitud protokollide ja suuniste järgimine, mida pakuvad tervishoiuasutused, kutseliidud või -asutused ning teadusasutused.

Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.