Koolieelse lasteasutuse eripedagoog

Laste probleemide ennetamise, varajase avastamise ja haldamise edendamine, keskendudes arengupeetustele ja häiretele, käitumisprobleemidele, funktsionaalsetele puuetele, sotsiaalsetele pingetele, vaimsetele häiretele, sealhulgas depressioonile ja ärevushäiretele.

Lastega tegelemine vastavalt nende füüsilistele, emotsionaalsetele, intellektuaalsetele ja sotsiaalsetele vajadustele, kasutades sobivaid vahendeid ja seadmeid, mis hõlbustavad suhtlemist ja õppetegevust.

Laste loomuliku uudishimu ning sotsiaalsete ja väljendusoskuste arengu soodustamine ja hõlbustamine loominguliste ja sotsiaalsete tegevuste kaudu, näiteks lugude jutustamine, rollimängud, laulud, joonistamine ja muud mängud.

Lastele toetava keskkonna tagamine, kus neid väärtustatakse ja mis aitab neil hallata omi tundeid ja inimestevahelisi suhteid.

Laste eest hoolitsemine neid toites, riietades ning vajaduse korral regulaarselt ja sanitaarselt nende mähkmeid vahetades.

Laste ja noorte arenguvajaduste aspektide hindamine.

Veendumine, et õpilased järgivad koolis kehtestatud reegleid ja käitumiskoodeksit, ning asjakohaste meetmete võtmine rikkumise või väärkäitumise korral.

Õppurite (akadeemiliste) edusammude, saavutuste ning kursust puudutavate teadmiste ja oskuste hindamine kontrollülesannete, testide ja eksamitega. Nende vajaduste kindlakstegemine ning nende edusammude, tugevuste ja nõrkuste jälgimine. Õpilase saavutatud eesmärkide kokkuvõtte sõnastamine.

Õppetöö ajal korra hoidmine ja õpilaste kaasamine.

Laste ja noorte aitamine sotsiaalsete, emotsionaalsete ja identiteedivajaduste hindamisel ning positiivse enesekuvandi arendamisel, enesehinnangu suurendamisel ja enesekindluse parandamisel.

Õppurite õpiprobleemide ja edusammude kindlakstegemine. Selliste õpetamis- ja õppimisstrateegiate valimine, mis toetavad õpilaste individuaalseid õppevajadusi ja -eesmärke.

Õppurite toetamine ja juhendamine nende töös, õppijate praktiline toetamine ja julgustamine.

Erinevate lähenemisviiside, õpistiilide ja kanalite kasutamine õpilaste juhendamiseks, näiteks sisu edastamine arusaadavalt, rääkimispunktide korraldamine selguse huvides ja vajaduse korral argumentide kordamine. Mitmesuguste tunni sisule, õppijate tasemele, eesmärkidele ja prioriteetidele vastavate õppevahendite ja -meetodite kasutamine.

Tagamine, et õppe sisu, meetodid, materjalid ja üldine õpikogemus on kõiki õppureid kaasavad ning erineva kultuuritaustaga õppurite ootusi ja kogemusi arvestavad. Individuaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide uurimine ning kultuuridevaheliste õpetamisstrateegiate arendamine.

Juhendaja või muu isiku juhendamisel olevate kõigi õppurite ohutuse tagamine ja arvestamine. Õpiolukorras ohutusnõuete järgimine.

Vastavalt õppekava eesmärkidele tunni sisu ettevalmistamine, koostades harjutusi, uurides uusi näiteid jt.

Erivajadustega õppurite õpetamine, sageli väikerühmades, arvestades igaühe vajadusi, tervisehäireid ja puudeid. Laste ja teismeliste psühholoogilise, sotsiaalse, loomingulise või füüsilise arengu edendamine, kasutades erimeetodeid, näiteks keskendumisharjutusi, rollimänge, liikumiskoolitust ja maalimist.

Arengu tundmine ja kirjeldamine järgmiste kriteeriumite alusel: kaal, pikkus ja pea suurus, toitumisnõuded, neerufunktsioon, hormoonide mõju arengule, stressile reageerimine ja infektsioon.

Haldama õpilaste omavahelisi ning õpilaste ja õpetaja vahelisi suhteid. Tegutsemine õiglase võimu kandjana ning usalduse ja stabiilsuse keskkonna loomine.

Õppurite abistamine praktikumides kasutatavate (tehniliste) seadmetega töötamisel ning vajadusel toimivusprobleeme lahendamine.