Kliiniline psühholoog

Kognitiivse käitumisteraapia tehnikate kasutamine isikutel, kelle ravi hõlmab mitmesuguste süstemaatiliste menetluste abil kognitiivset ümberõpet ning emotsioonihäirete, kohanematu käitumise ja kognitiivsete protsesside ja sisu käsitlemist.

Patsientide ravi kliinilise psühholoogia mitmesuguste sekkumisstrateegiate abil.

Kliinilise psühholoogilise hinnangu põhjal igas vanuses ja iga inimrühma inimestel kliinilise psühholoogia ravivõtete kasutamine.

Psühhoteraapia jaoks sobiva keskkonna loomine ja säilitamine, et ruum oleks ohutu, sõbralik, vastaks psühhoteraapia väärtustele ja rahuldaks võimalikult hästi patsientide vajadusi.

Kriisisituatsioonis olevatele patsientidele psühholoogilise toe ja emotsionaalse nõustamise pakkumine.

Ravi eri etappidega sobivate psühhoterapeutiliste sekkumiste kasutamine.

Tegelemine füüsilise ja vaimse tervise küsimustega, näiteks inimseksuaalsuse spekter ja psühhosomaatilised haigused.

Psühholoogiliste testide tõlgendamine, et saada teavet patsiendi intellekti, saavutuste, huvide ja isiksuse kohta.

Individuaalsete või rühma raviseansside läbiviimine kontrollitud keskkonnas.

Krooniliste haigustega, näiteks vähi ja diabeediga patsientidele ja nende pereliikmetele psühholoogilist abi pakkumine. Sekkumine ja ravi võivad hõlmata valu, stressi ja muude sümptomite leevendamist, ärevuse vähendamist ning kohanemist haiguse või dementsusega.

Nõustamine kliinilise psühholoogia valdkonnas seoses tervisekahjustustega, nende seisundite ja muutumise võimalustega.

Mitmesuguste hindamistehnikate rakendamisel kliiniliste põhjendustehnikate ja kliinilise otsustamise kasutamine (nt vaimse seisundi hindamine, diagnoos, dünaamiline formuleerimine ja võimaliku ravi kavandamine).

Inimeste emotsioonide mustrite tajumine erinevate katsete abil, et mõista nende emotsioonide põhjuseid.

Vaatluse ja kohandatud intervjuude abil patsiendi käitumise ja vajaduste hindamine, andes ja tõlgendades psühhomeetrilisi ja idiosünkraatilisi hinnanguid.

Alates lühiajalistest isiklikest ja emotsionaalsetest probleemidest kuni raskete krooniliste vaimsete seisunditeni mitmesuguste probleemide ja vaimsete häirete diagnoosimine inimestel, tundes ära ja kriitiliselt hinnates võimalikke vaimse tervise probleeme.

Võimalike vaimse tervise või haigusega seotud probleemide äratundmine ja kriitiliselt hindamine.

Tavaliste meditsiiniliste, neuroloogiliste ja esmaste psühhiaatriliste sümptomite, näiteks deliirium, dementsus, vägivaldsuse episoodid, ennast vigastav käitumine, äratundmine ja diagnoosimine, jne.

Lapse või nooruki probleemide hindamine, pöörates tähelepanu füüsilistele, geneetilistele, arengulistele, emotsionaalsetele, kognitiivsetele, hariduslikele, perekondlikele, earühmaga seotud ja sotsiaalsetele aspektidele ning selle teabe kasutamine vaimse tervise häire diagnoosimisel.

Hindamine, mil määrab võib tervishoiuteenuse kasutaja olla ohtlik endale või teistele, ning tõhus sekkumine, et riski minimeerida ja rakendada ennetusmeetodeid.

Eri meetodite kasutamine, et leida sarnaste sümptomitega seisundite seast asjakohaseim diagnoos.

Tervishoiutöötajatele kasuliku seonduva teabe pakkumine, et tagada kogukondi soodustava poliitika otsused.

Tervise, tervisega seotud ja tervisest tingitud käitumise ja kogemuste, kliiniliste haigusmustrite ning nende inimeste kogemusele ja käitumisele avalduva mõju kliinilis-psühholoogiline hindamine.

Strateegiate ja toe pakkumine terviseteenuste kasutajatele, kellel on sotsiaalseid raskusi. Nende abistamine teiste verbaalse ja mitteverbaalse käitumise ja tegevuse mõistmisel. Nende toetamine sotsiaalsetes olukordades suurema enesekindluse arendamisel.

Tagamine, et patsiente/kliente teavitatakse täielikult pakutud ravi riskidest ja eelistest, et nad saaksid anda teadva nõusoleku, kaasates sellega patsiente/kliente nende hooldus- ja raviprotsessi.

Tervishoiuteenuse kasutajate eneseavastusprotsessi hõlbustamine, aidates neil tundma õppida oma seisundit ning paremini teadvustada ja kontrollida oma tujusid, tundeid, mõtteid, käitumist ja nende päritolu. Tervishoiuteenuse kasutajate abistamine probleemide ja raskustega toimetulekul tänu suuremale vastupanuvõimele.

Suhtlemine klientidega ja patsiendi loal nende hooldajatega, et hoida neid kursis klientide ja patsientide seisundi muutustega, säilitades konfidentsiaalsust.

Professionaalne ja tõenduspõhine hindamine, eesmärkide seadmine, sekkumismeetmete rakendamine ja klientide hindamine, arvestades oma kutsetegevuse raames klientide elu- ja kontekstipõhist anamneesi.

Kliinilise psühholoogia eksperdiarvamuste ja aruannete esitamine tulemuslikkuse, isikuomaduste, käitumise ja psüühikahäirete kohta.

Tõenduspõhine nõustamine teemal, kuidas haigestumist vältida ning kuidas harida ja nõustada isikuid ja nende hooldajaid haigestumise ennetamiseks, ja/või suutlikkus nõustada, kuidas parendada nende keskkonnaseisundit ja terviseseisundeid. Nõustamine haigestumiseni viivate riskide tuvastamiseks ja aitamine suurendada patsientide vastupanuvõimet ennetamise ja varase sekkumise strateegiate abil.

Tõenduspõhiste strateegiate pakkumine tervislike eluviiside, haiguste ennetamise ja ohjamise edendamiseks.

Psühholoogiliste eneseabimeetodite õpetamine patsientidele ja nende pereliikmetele.

Osalemine koordineeritud ja pideva tervishoiuteenuse osutamisel.

Koostöös isikuga individuaalse raviskeemi koostamine, mille eesmärk on vastata tema vajadustele, olukorrale, ja ravieesmärkidele, et saada ravist maksimaalset kasu; arvestamine võimalike isiklike, sotsiaalsete ja süsteemsete takistustega, mis võivad ravi kahjustada.

Asjakohasele koolitusele vastav reageerimine, kui tervishoiuteenuse kasutaja muutub hüpermaniakaalseks, satub paanikasse, muutub väga murelikuks, agressiivseks, vägivaldseks või enesetapule kalduvaks, kui töötatakse olukordades, kus patsiendid kogevad regulaarselt äärmuslikke emotsioone.

Tervishoiuteenuse kasutaja ravivastuse dokumenteerimine, jälgides, kuulates ja mõõtes tulemusi.

Klientide täpsete andmete säilitamine, mis vastavad samuti õiguslikele ja kutsealastele standarditele ning eetikanõuetele, et hõlbustada klientide juhtimist, tagades, et kõiki klientide andmeid (sealhulgas verbaalseid, kirjalikke ja elektroonilisi) käsitletakse konfidentsiaalselt.

Psühhoteraapia protsessis kasutatava ravi ja tulemuste jälgimine ja dokumenteerimine.

Tervishoiupraktika toetamiseks nende kokkulepitud protokollide ja suuniste järgimine, mida pakuvad tervishoiuasutused, kutseliidud või -asutused ning teadusasutused.

Organisatsiooni või osakonna konkreetsete standardite ja suuniste järgimine. Organisatsiooni eesmärkide ja ühiste kokkulepete mõistmine ning nende alusel tegutsemine.

Mitmekesisuse edendamine ja austamine ning sugude, rahvuste ja vähemusrühmade võrdse kohtlemise toetamine organisatsioonides, et vältida diskrimineerimist ning tagada kaasatus ja positiivne keskkond.

Riskijuhtimise, ohutusmenetluste, patsientide tagasiside, läbivaatuse ja meditsiiniseadmete ning riigi tasandi erialaliitude ja ametiasutuste tunnustatud kvaliteedistandardite järgimine igapäevases tegevuses.

Piirkondlike ja riiklike selliste tervishoiuõigusaktide järgimine, millega reguleeritakse tarnijate, maksjate, tervishoiutoodete müüjate ja patsientide vahelisi suhteid ning tervishoiuteenuste osutamist.

Tagamine, et tervishoiuteenuse kasutajaid koheldaks professionaalselt, tõhusalt ja ohutult, kohandades ravivõtteid ja -protseduure vastavalt isiku vajadustele, võimetele või valitsevatele tingimustele.

Psühhoterapeudi ja kliendi vaheliste teraapiasuhete ohutu, lugupidav ja tõhus loomine, haldamine ja säilitamine. Toimiva koostöö ja eneseteadlikkuse loomine. Tagamine, et patsient teab oma huvide prioriteetsust, ja seansivälise kontakti haldamine.

Vastastikusel koostööl põhineva ravisuhte loomine ravi ajal, soodustades ja saavutades tervishoiteenuste kasutajate usaldust ja koostööd.

Tegelemine patsiendi või kliendi selliste psühholoogiliste käitumismustritega, mida nad ei pruugi teadvustada, näiteks mitteverbaalsed ja kõne-eelsed mustrid, kaitsemehhanismide kliinilised protsessid, vastupanu, ülekanne ja vastuülekanne.

Patsiendi või kliendi aitamine suure riskiga olukordade või välis- ja sisetegurite tuvastamisel. Nende toetamine tulevaste raskuste osas paremate toimetulekustrateegiate ja varuplaanide väljatöötamisel.