keskkonnateadlane

Teaduslike andmete koostamine, kirjeldamine, säilitamine ja (taas)kasutamine FAIR-põhimõtete (leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad) alusel, muutes andmed nii avatuks kui võimalik ja nii suletuks kui vajalik.

Osalemine uute teadmiste väljatöötamises või loomises, sõnastades uurimisküsimusi, uurides, täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ning kasutades teaduslikke meetodeid.

Teadusuuringutes eetika aluspõhimõtete ja -õigusaktide kohaldamine, sealhulgas teadustöö usaldusväärsuse küsimustes. Teadusuuringute tegemine, läbivaatamine või nendest teatamine, vältides selliseid üleastumisi nagu pettuslikud võtted, võltsimine ja plagiaat.

Sellise integreeritud koostöö edendamine, kus eri sidusrühmad loovad ühiselt väärtuslikke uuendusi.

Uuringute tegemine, et koguda teavet keskkonnariskide analüüsiks ja juhtimiseks organisatsioonis või laiemas kontekstis.

Enne mõõdistamist kinnistu ja selle piiride kohta teabe kogumine, otsides õiguslikke dokumente, mõõdistusandmeid ja omandiõigust tõendavaid dokumente.

Eri teemasid käsitlevate teaduslike, akadeemiliste või tehniliste tekstide koostamine ja toimetamine.

Teadustulemuste avaldamine mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas konverentside, seminaride, kollokviumide ja teaduspublikatsioonide kaudu.

Oma erialavaldkonnas akadeemilise uurimistöö tegemine kas ülikoolis, kolledžis või iseseisvalt ning uurimuse avaldamine raamatutes või akadeemilistes ajakirjades, et aidata kaasa valdkonna arengule ja saavutada isiklikku akadeemilist tunnustust.

Oma teadusuuringu hüpoteesi, leidude ja järelduste esitamine erialases professionaalses väljaandes.

Keskkonnakaitset ja kestlikkust hõlmavate standardite järgimist tagavate tegevuste seire ja ülesannete täitmine ning tegevuse muutmine keskkonnaõigusaktide muutmisel. Tagamine, et protsessid täidavad keskkonnaeeskirjade ja parimate tavade nõudeid.

Seadmete kasutamine erinevate keskkonnanäitajate mõõtmiseks, et tuvastada keskkonnaprobleeme ja uurida viise, kuidas neid lahendada. Kontrollide tegemine, et tagada keskkonnaõigusaktide järgimine.

Keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine ja rakendamine.

Keskkonnakriteeriumide jõustamine keskkonnakahju takistamiseks. Ressursside tõhusa kasutamise tagamine, et takistada jäätmeteket ja vähendada kulusid. Kolleegide motiveerimine võtma asjakohaseid meetmeid keskkonnahoidlikuks tegutsemiseks.

Nõu andmine, et vähendada kemikaalide, näiteks pestitsiidide kasutamist ja eri keemiliste ainete heidet, eesmärgiga piirata nende mõju keskkonnale ja lühendada neist inimestele tuleneva riski kestust. Valdkonna eeskirjade ja poliitikaga kursis püsimine.

Üksikisikute ja organisatsioonide nõustamine reostuse ja sellega seotud riskide vältimise meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel.

Reostusjuhtumite põhjuste ja olemuse ning riskide suuruse tuvastamine, tehes katseid saastekohas ja laboris ning teostades uuringuid.

Põhjaveevõtu ja majandamise keskkonnamõju hindamine.

Kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest uurimismeetoditest pärinevate teadusandmete koostamine ja analüüsimine. Andmete säilitamine ja haldamine teadusuuringute andmebaasides. Teadusandmete taaskasutamise toetamine ja avatud andmete haldamise põhimõtete tundmine.

Teiste arvessevõtmine ja kollegiaalsuse ülesnäitamine. Ärakuulamine, tagasiside andmine ja saamine ning tähelepanelik reageerimine teistele. Siia alla kuulub ka töötajate järelevalve ja juhtimine professionaalses keskkonnas.

Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine ja tootmine. Kursis olemine peamiste avatud lähtekoodi mudelitega, litsentsimissüsteemidega ja avatud lähtekoodiga tarkvara tootmisel üldiselt kasutatavate kodeerimistavadega.