Bioinformaatik

Sellise integreeritud koostöö edendamine, kus eri sidusrühmad loovad ühiselt väärtuslikke uuendusi.

Naiste ja meeste (sooliste) bioloogiliste omaduste ning arenevate sotsiaalsete ja kultuuriliste omaduste arvessevõtmine kogu uurimisprotsessis.

Distsiplinaar- ja funktsionaalseid piire ületavate uuringute tegemine.

Üldsuse kaasamine teadusuuringute kavandamisse, läbiviimisesse ja levitamisse.

Teaduslike andmete koostamine, kirjeldamine, säilitamine ja (taas)kasutamine FAIR-põhimõtete (leitavad, kättesaadavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad) alusel, muutes andmed nii avatuks kui võimalik ja nii suletuks kui vajalik.

Osalemine uute teadmiste väljatöötamises või loomises, sõnastades uurimisküsimusi, uurides, täiustades või arendades kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ning kasutades teaduslikke meetodeid.

Nähtuste uurimiseks teadusmeetodite ja -meetodite rakendamine, omandades uusi teadmisi või parandades ja integreerides varasemaid teadmisi.

Statistiliste, matemaatiliste või arvutuslike meetodite abil vaadeldavate nähtuste süstemaatiline ja empiiriline uurimine.

Teadusuuringutes eetika aluspõhimõtete ja -õigusaktide kohaldamine, sealhulgas teadustöö usaldusväärsuse küsimustes. Teadusuuringute tegemine, läbivaatamine või nendest teatamine, vältides selliseid üleastumisi nagu pettuslikud võtted, võltsimine ja plagiaat.

Oma erialavaldkonnas akadeemilise uurimistöö tegemine kas ülikoolis, kolledžis või iseseisvalt ning uurimuse avaldamine raamatutes või akadeemilistes ajakirjades, et aidata kaasa valdkonna arengule ja saavutada isiklikku akadeemilist tunnustust.

Oma teadusuuringu hüpoteesi, leidude ja järelduste esitamine erialases professionaalses väljaandes.

Eri teemasid käsitlevate teaduslike, akadeemiliste või tehniliste tekstide koostamine ja toimetamine.

Teadustulemuste avaldamine mis tahes asjakohasel viisil, sealhulgas konverentside, seminaride, kollokviumide ja teaduspublikatsioonide kaudu.

Bioloogiliste proovide kogumine, bioloogiliste andmete registreerimine ja nendest kokkuvõtete tegemine, et neid oleks võimalik kasutada tehnilistes uuringutes, töötades välja keskkonnajuhtimiskavu ja bioloogilisi tooteid.

Eri allikatest pärit uue ja keerulise teabe kriitiline lugemine, tõlgendamine ja kokkuvõtte tegemine.

Eksporditavate andmete eraldamine mitmest allikast.

Vabakutselise sellise andmebaasi pidamine, millest saavad rühmad täiendavat tuge ja mille alusel saab arvutada kulusid.

Andmete ja statistika kogumine, et testida ja hinnata neid väidete ja mudelite loomiseks, mille eesmärk on leida kasulikku teavet otsustamisel.

Tarkvaravahendite kasutamine andmete haldamiseks ja korraldamiseks struktureeritud keskkonnas, mis koosneb atribuutidest, tabelitest ja suhetest, et teha päringuid ja muuta salvestatud andmeid.

Kuulajatele läbipaistvalt ja arusaadavalt tulemuste, statistika ja järelduste esitamine.

Teadusuuringute tulemuste mõju suurendamine ja nende aktiivsem kasutamine poliitikas. Tagamine, et kõige kasulikumad faktid esitatakse kiiresti ja neid mõistetakse õigeaegselt, et poliitikakujundajad saaksid neid kogu poliitikatsükli jooksul arvesse võtta.

Kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest uurimismeetoditest pärinevate teadusandmete koostamine ja analüüsimine. Andmete säilitamine ja haldamine teadusuuringute andmebaasides. Teadusandmete taaskasutamise toetamine ja avatud andmete haldamise põhimõtete tundmine.

Andmebaaside projekteerimiskavade ja mudelite rakendamine, andmete vastastiksõltuvuste määratlemine, päringukeelte ja andmebaasihaldussüsteemide kasutamine, et arendada ja hallata andmebaase.

Laialdase teadlikkuse tekitamine teadmiste väärtustamise protsessidest, mille eesmärk on maksimeerida tehnoloogia, intellektuaalomandi, eksperditeadmiste ja suutlikkuse kahesuunalist liikumist teadusbaasi ja tööstuse või avaliku sektori vahel.

Kontseptsioonide kasutamine üldistuste tegemiseks ja mõistmiseks ning nende seostamine või ühendamine muude objektide, sündmuste või kogemustega.

Üksikisikute juhendamine mentorina, pakkudes emotsionaalset tuge, jagades kogemusi ja andes nõu, et aidata neid isiklikus arengus; pakutava toe kohandamine üksikisiku konkreetsetele vajadustele ning tema soovide ja ootustega arvestamine.

Vastutuse võtmine elukestva õppe ja pideva kutsearengu eest. Õppimine, et toetada ja ajakohastada oma kutsepädevust. Kutsearengu prioriteetvaldkondade tuvastamine, lähtudes oma kutsetegevuse analüüsimisest ning kolleegide ja sidusrühmade tagasisidest.